Seekordses postituses kirjutame kontorite ja büroopindade paremaks lahendamiseks. Hea plaan on töökeskkond lahendada töötaja seisukohast targalt, läbimõeldult ja erinevaid võimalusi pakkuvalt. Samas alahindamata kontori kutsuvust klientidele toote või teenuse paremaks müügiks!
Kui mujal maailmas on ettevõtetel trendiks oma töötajatele üha paremate tingimuste loomine siis Eestis on see trend alles laste kingades. Tihti nähakse seda mõttetu ja ebaefektiivse kulutusena firma eelarves. Samas soovib iga tööandja, et tema töötajad annavad endast maksimumi. Miks peaksid aga töötajad andma endast kõik, kui nende jaoks ei ole loodud mugavaid ja sooritust soodustavaid töötingimusi?
Enamus meist ei mõtle iga päev tõsiasjale, et kontoriruumid on paljudele meist n-ö teiseks koduks. Seal veedetud ärkvelolekuaeg on võrdeline või isegi pikem sellest, mil viibime kodus. Kui kodu on koht, kus igaüks meist tunneb end mugavalt ja naudib seal veedetud aega, siis kontori puhul see reegel alati ei kehti.
Mõeldes sõnale kontor, seostuvad tõenäoliselt sellega automaatselt ka sõnad: laud, tool, arvuti ja kõik muud sellised asjad, mida igapäevaselt bürooruumides kohtame. Õnnelikud on need inimesed, kes saavad sõna kontor seostada sõnadega: mugav, õdus, mõnus jne.
Kindlasti on nii mõnigi meist sattunud mõne ettevõtte ooteruumi või kontorisse, mille ruumid ei tekita meis soovi toodet või teenust osta. Põhimõtteliselt on siingi tegemist tootedisainiga. Tooteks on siinkohal ettevõtte tööruumid. Oletame, et inimesel on valida kahe mahla paki vahel. Ühe paki peal on kujutatud tavalist illustreerimata apelsini kujutist valgel taustal, teise paki peal on aga apelsin lõigatud pooleks ja mahl tilgub mööda vilja otse klaasi. Kui mõlema paki hind ja koostisosad on samad, siis milline toode torkab rohkem silma ja millise kasuks otsustaksid sina? Suure tõenäosusega osutub valituks viimane. Kuna konkurents selles vallas on tihe, ei leia supermarketist just väga tihti nii igava disainiga tooteid. Tootesse tuleb investeerida, et see paremini müüks. See ei kehti aga tööruumide puhul.
See aga ei tähenda seda, et ainult kliendile nähtavad ruumid peaksid olema atraktiivsed ja mugavad. Veel suuremat tähtsust omavad tööruumid, kus töötaja, veedab enamus oma päevasest (ja vahel ka öisest) ajast. Selleks, et töötaja tunneks ennast kontoris mugavalt, tuleb luua ka vastavad tingimused. Isegi, kui klient ei satu kontorisse pea kunagi, peaks tööandja pingutama, et luua meeldiv töökeskkond. See ei tähenda seda, et ettevõte peaks maksma meeletuid summasid disaineritele või veetma tunde sisustuspoodides. Esimeseks sammuks on kindlasti oma töötajate käest uurimine, millised oleksid nende jaoks parimad tingimused, et tööle tulek oleks meeldiv ja sooritusvõime paraneks. Muidugi ei saa kõigi soovidele vastu tulla aga isegi väikesed muudatused võivad luua parema keskkonna.
Samuti aitab mõnus kontoripind ka töötajate värbamisel. Kui inimene tuleb töövestlusele siis esmamulje kujuneb koheselt ümbritseva keskkonna järgi. Kui teda tervitab lõbus töökeskkond on inimene koheselt positiivsemalt meelestatud.
Mõned näited huvitavates ja värvikirevates kontoritest:
ADM kontori- http://www.adm.ee/ettevottest/kontor
Skype kontor – http://goo.gl/uRD3
Reklaamiagentuur Adell Taevas – www.flickr.com/photos/adelltaevas/2441025734/
Mõned võimalused, kuidas muuta töökeskkonda mugavamaks:
1.Kui tegemist on avatud kontoriga tuleks luua koht, kus inimene saab telefoni, kliendi või kolleegiga privaatselt vestelda. Pingelise tööpäeva jooksul võib juhtuda, et jooksed lihtsalt ummikusse. Selleks, et uuesti järjele saada tuleks korra aeg maha võtta. Väga raske on seda teha kogu ülejäänud töösumina keskel. Selle vastu aitab kui luua kontorisse koht, kus inimene saab veidi segamatult aega veeta ja lõõgastuda. Selleks võib olla nii puhkeruum või piisab isegi väikesest telefoniputka suurusest helikindlast ruumist, mis oleks varustatud pehme istumisalusega, kus oleks võimalik veidi mõtteid koguda.
2. Selleks, et meeskonnatöö sujuks on oluline töötajate omavaheline läbisaamine. Tihti juhtub, et inimesed, kes päevast päeva ühes kontoris töötavad ei tunnegi tegelikult teineteist. Selle vältimiseks oleks hea idee luua töötajatele võimalusi üksteisega suhtlemiseks ja lõõgastumiseks. Vastavalt ettevõtte võimalustele on võimalik kontorisse paigaldada näiteks piljardilaud või mõni muu sarnane meelelahutus.
3.Värvimäng. Iga päev valgeid seinu vahtida on meie kõigi jaoks igav. Mõned erksavärvilised seinad, tekstiilid või aksessuaarid toovad elu kontorisse tagasi.
4. Tuua kontorisse elavaid taimi. Ei tasu aga üle pingutada, mõnest taimest piisab. Kontor ei pea välja nägema nagu botaanikaaed.
5. Kontoritöö toimub peamiselt istudes. Ka koosolekud ja lõunapausid veedetakse suures osas istudes. Pidevalt ei saa ju enese sirutamiseks mööda kontorit või õue ringi jalutada. Seetõttu võiks kaaluda ka püstijala laua mahutamist kontoriruumidesse. Kiired nõupidamised ja jutuajamised saab seal läbi viia. See võib küll alguses tunduda harjumatuna, kuid suuretõenäosusega koguks ajaga järjest rohkem populaarsust.
6. Suur mõju töökeskkonnale on valgustusel. Kontoris ei tohi olla liiga vähe ega ka liiga palju valgust. Tumedad varjud ja hämar valgus rikub meie silmi. Liiga ere valgus aga väsitab. Mõistlik oleks mängida üldvalguse ja kohtvalgustitega, et igal ühel oleks ise oma töölaua valgust reguleerida.
Olgu selleks siis väike paari inimesi firma või sadadesse küündiva kollektiiviga ettevõte, mõlemal juhul tuleks rõhku panna sealsele õhkonnale. Oluline on meeles pidada, et eelkõige loome töökeskkonna oma töötajatele, mitte klientidele.
Kui soovid oma firmas teha väiksemaid või suuremaid muudatusi on hea plaan meiega ühendust võtta. Vastame meeleldi küsimustele ja abistame kuis oskame.
Hea Plaan
